Juhend edukaks kütmiseks

1. Küttekolletes kasutatavad halupuud peavad õuekuivad olema, see tähendab, et toored halupuud peavad olema seisnud vähemalt ühe suve varikatuse all, mis kaitseb vertikaalse vihma ja talvel lume eest. Kui puuriit on vertikaalsete sademete eest kaitstud ja tuul pääseb riidast läbi puhuma, kuivavad halud kiiresti.

2. Puuhalud peaks olema terve kolde pikkused ning lähtuvalt sellest, et halud võivad olla erineva jämedusega, tuleks jämedamad halud laduda koldes keskele ja peenemad külgedele vastu kolde seinu ja üles peale või jämedamad peenemaks lõhkuda. Sellise süsteemi mõte on tagada kogu koguse samaaegne täies ulatuses põlemine.

3. Oluline on kohe panna ahju võimalikult palju puid, jättes ka natuke põlemisruumi, sest see kiirendab põlemistsüklit ja vähendab korstna kaudu väljuvat soojushulka Kui kütta paari halu kaupa, venitab see põlemisprotsessi pikaks – sel ajal, kui põlevad järgmised halud, kaob eelmiste halgude soojus korstnasse.

4. Süüdata tuleb puuhalud pealt, virna otsast. Süütamise tõhustamiseks saab kasutada pilpaid, paberit, pappi, spetsiaalseid kuivpiirituse tablette. Halgude pealtsüütamine tagab selle, et halud võtavad tuld järgemööda. Tuli hakkab liikuma ülevalt poolt allapoole ehk altpoolt tulevale õhule vastu. Mida tihedamalt puud koldesse laduda, seda väiksem on oht, et tuli liiga suureks läheb, sest põlemine on ühtlasem ja aeglasem.

5. Siiber ja ahju õhutusava tuleb reguleerida nii, et korstna tõmme oleks paras. Kui korsten tõmbab liiga palju, siis liigub põlemisel tekkiv soojus mitte tuppa vaid korstna kaudu õue. Kui tõmme on liiga väike, siis tekib tuppa ving ning lõõridesse võib tekkida tuleohtlik tahm ja pigi.

6. Tuleb jälgida, et tuhakogumise nõu oleks piisavalt tühi ning kolderest ei oleks ummistunud. Korstnaid tuleb perioodiliselt puhastada, et vältida tahma ladestumist ja pigi tekkimist suitsulõõridesse. Üks võimalus hoida korsten ja kolle puhtana, on kütta mõned korrad järjest haavaga, kuna haava leek on nagu „korstnapühkija“.