Kütteväärtus ja puidu niiskus

Sügise saabudes ning eriti just külmade ilmade kätte jõudes pööravad inimesed järjest rohkem tähelepanu kvaliteetsetele ning samas mõistlikele hinnatasanditele vastavale energiaallikatele. Lähtuvalt tarbijate viimase aja eelistustest on just halupuud kõige enam levinumad energiaallikad majapidamistes. Lisaks sellele, et tegemist on kõige soodsamate küttevahenditega, omavad halupuud ka loodussõbralikku väärtust, mis on vägagi oluline aspekt. Juba aastasadu on küttekolle omanud inimeste jaoks suurt tähendust, mitte ainult kui toiduküpsetamise koht või soovimatute külaliste eemale peletaja, vaid ka kui kodusoojuse ning hubasuse alalhoidja. Just see viimane funktsioon on paljude jaoks määrav faktor kaalukausil. Ega siis ilmaasjata öelda, et igaüks vajab kodusoojust.

Küttepuude ehk halupuudega kütmisel tuleb arvestada mitmete aspektidega, muu hulgas puidu kütteväärtusega, niiskusesisaldusega, puuliigiga, küttematerjali säästliku kasutamisega ning küttekoldega.

Kütteväärtus on soojushulk, mis eraldub puidu põlemisel. Erinevatel puuliikidel on erinev kütteväärtus. Alljärgnevalt on toodud enamlevinud küttepuude keskmised kütteväärtused 20% puiduniiskuse juures ("Puitkütus" 2010, SA Erametsakeskus):

  • kask 1700 kWh/rm
  • mänd 1360 kWh/rm
  • haab 1330 kWh/rm
  • kuusk 1320 kWh/rm
  • lepp 1230 kWh/rm

Kütteväärtust mõjutab oluliselt küttepuu niiskus. Niiskus on puu biomassi kui kütuse kahjulik komponent, mis vähendab kütteväärtust ja halvendab süttimist. Seega on oluline kütta kuivade küttepuudega, kuna niiskete halgudega küttes läheb 2/3 soojusest kasutult korstnasse. Põhjus on nimelt selles, et puu põleb kihtide viisi, väljapoolt sissepoole. See vesi, mis on puuhalus sees, liigub puu südamikku, kus on kõige jahedam. Halu põlemisel ajab südamik vett välja, sest on palju liigset veeauru. Osa niiske halupuu energiast kulub vastavalt füüsikaseadustele niiskuse aurustumisele ja veelgi suurem osa pääseb korstna kaudu välja põlemata suitsugaasi kujul. Küttekeha tahmub ja muutub nõgiseks, mis omakorda nõrgendab kogu küttesüsteemi soojusenergia sidumisvõimet ja sellega lühendab ka küttekeha kasutamisiga.

Kuiva küttepuu kütteväärtus on aga tunduvalt kõrgem, mis tähendab, et eralduv soojushulk on suurem võrrelduna niiske puiduga kütmisel. Kuivad küttepuud süttivad kergelt ja kiirelt, põlevad puhtalt ja loovutavad puus leiduva soojusenergia hea kasuteguriga küttekoldele. Toore küttepuu niiskus peale raiumist on ligi 50%, kuivaks loetakse küttepuud umbes 20% juures, eelistatult alla selle. Selline puuhalg tundub kaalult kerge ja on veidi tuhmunud. Suurendamaks küttepuude põletamisest saadavat kasu, peab halud tooma külmast tuppa 1-2 ööpäeva enne kütmist, et puud jõuaksid soojeneda ja loovutada ülemäärast pindmist niiskust. Selline eelsoojendus kuivatab puu süütamishetkeks kergesti 10-15% niiskuseni, mis tähendab, et puu süttimine on kiire ning põlemine algusest saati puhas ja tõhus.